Uputus!

Alustan sellest, et ma olen suhteliselt tuim tüüp igasugu "Eesti loodusimede" suhtes. Mingit erilist emotsiooni ei tekita minus kevadine suurvesi- no mis seal siis erilist; ega ka "keema läinud" kaev- kah mul asi mida vaadata. Kuid viimastel nädalatel olin ma endaga juba suhteliselt sõlmes ja ainuke väljund oli selles, et ma karjusin kõigi peale. Nii et, ma pidin sellest kodu-töö- kohustuste ringist välja saama. Ühesõnaga laupäeval käisime Soomaal. Kusjuures minul oli see esimene kord üldse. Nii siis, sõitsime autoga Kõpu poolt Jõesuu poole. Tee oli paaris kohas vee all, aga meie noorukene autojuht sõitis nendest kohtadest külma kõhuga läbi. Ise vahepeal küsis küll, et vaadake kus tee on? Igal juhul tubli autojuht.

Peale Raudna jõge lõppes aga meie teekond veeväljaga, ning kuna tee teist otsa näha polnud, siis enam ei üritanud edasi minna.

Kanuud polnud meil veel kohale jõudnud, siis lõbustasime ennast ATV- ga vettesõitmises. Kohutavalt fun oli sõita vette, nii et vesi käis kahelt poolt üle pea. Vesi igalpool... Juristasime seal jupp aega, niikaua kuni kõrvaloleval kanuu seltskonnal vist üle viskas ja nad otsustasid politseid mängima hakata. Kõigepealt tehti meile selgeks, et me oleme seadust rikkunud ja keelumärgi alt läbi sõitnud, ning me ei tohi siin üldse olla. Nojah, kanuu sõitmisel pole ju juhilube vaja, seega sai neile selgeks tehtud, et vaadake tupikut tähistav märk liikluseeskirja kohaselt ei ole keelumärk. Ja üldsegi teeseaduse § 2 (minu lemmik) järgi on tee sõidukite liiklemiseks kasutatav rajatis, ja mis siis et seal parasjagu vesi on. Lombis on ka üldjuhul vesi ja kui see tee peal on, siis vaevalt seal liiklemine ära lõpetatakse. Nojah, aga peab ütlema, et nad olid üsnagi kohanemisvõimelised ja nüüd otsustasid hakata looduskaitsjateks. Meie pidev müristamine häirib, heitgaasid ja kütus reostab keskkonda. Ja pealegi mõelge loogiliselt, kui tee on voolava vee tingimustes, siis järjepidev sõitmine lagundab ja lõhub tee ära. Nojah, siinkohal oli neil õigus. Kuigi peab tõdema, et tee remontime elavdab teedeehitajate käivet, kuid sellegipoolest lasime pead norgu ja siirdusime tuldud teed tagasi... kuni järgmise uppunud teelõiguni. Sest kõik mis pole keelatud, on järelikult lubatud.Seal oli funijaid juba rohkem. Ja kedagi ei huvitanud ei tee, linnud jm karvajalad. Kanuud jõudsid ka kohale ja show läks edasi. Valisime liikumiseks tee, mis viis Kuusekännule. Liikumisvahendeid oli erinevaid- ATV, offroad, mikrobuss jt. Ise kulgesime vaikselt nende naljahammaste vahel ringi ning suundusime karjamaal kus jäime veeall oleva elektrikarjuse aiateiba otsa kinni. Mõtlesime, et ootame kuni vesi alaneb, siis saab kuiva jalaga minema, aga kanuu tassimine tundus liiga vaevaline, seega nikerdasime ennast sealt kuidagi ikka minema. Kahju, et piknikukott jäi maha, sest oleks võinud vee peal terve päeva päikesepaistel lesida, kusjuures eeskava käis koguaeg. Fotod on mul mobiiliga tehtud, seetõttu pole kvaliteet just kõige parem.