Maijooks!

Viimasel ajal on tegeletud rohkem käimise ja jooksmisega. Rattasõit ja rullimine on jäänud tahaplaanile. Eile olin Maijooksul. Viimati vist sai osaletud 6-7 aastat tagasi. Võrreldes varasemaga, on asi juba võtnud täitsa globaalse mõõtme, mega palju rahvast oli. Ajakirjanduse andmetel üle 7000 naise. Auto parkisin Kadrioru staadioni juurde, ning sealt oli ikka parasjagu astumist. No ja otseloomulikult unustasin oma rinnanumbri autosse ja seda taipasin alles kuskil Kadrioru lossi juures, nii et tagasiminek. Ja seetõttu otseloomulikult ei jõudnud ma õigeks ajaks Meriliniga kohtumisele, ning sellises rahvamassis tema üles leidmine oli kui nõela otsimine heinakuhjast. Kuid kohtusime kuskil 4. kilomeetril. Tundub ka, et rada hakkab ajale jalgu jääma, sest sellise massiga nii kitsal rajal oli liikumine tõsiselt piiratud. Enamus aega sai käidud kas murupeal või võsa vahel. Minu jaoks oli ka päris raske, sest pideva kiirustamise tõttu olin ma ainult söönud hommikul ja kui pool kaks oli start, siis kuskil poole maa peal oli tunne, et kõht on liibunud vastu selgroogu ja kohe kukun kokku. Pärast, läbi Kadrioru pargi auto juurde kõndides, olin päris emotsioonitu ja liikusin kui rooste läinud robot, veepudeliga end püsti hoides.

Aga, üle kõige meeldivad mulle hommikud, kus saan koeraga poolteisit tundi lonkida, nagu täna. Vaikne- värske õhk, lillede- rohu lõhn, vaikne muusika kõrvades ja ainult minu oma mõtted...