Swedbanki suusamaraton Valgehobusemäel!

Leidsin eile õhtul oma mailboxist väikese kirjakese, kus korraldajad tänavad oaslejaid Swedbank suusamaratonil osalemise eest. Väga armas. Jah, nii see oli- nädal tagasi sai veedetud meeldiv suusapäev Valgehobusemäel. Jaanuaris- veebruaris jäid mitmed suusasõidud erinevatel põhjustel tegemata ja see oli veel viimane võimalus sel talvel. Tõsi küll, alguses kahtlesin väga, sest jaanuaris käisin klassikat sõitmas, ning sealne 5 kilomeetrine rada pole just "eriti kerge". Kuid korraldajad lubasid rajaplaneerimisel rahvasportlaste peale mõelda ja nii ka oli- minule täiesti jõukohane. Kuid ikka leidus pisiasju, mis tegid asja natuke raskemaks. Esimesed 30 minutit oli raskusi rajal püstiseismisega. Rada oli kõva ja üsna libe, ning jalad olid krampis ja üldse kogu liikumine oli kuidagi nurgeline. Samuti hakkas mul tohutult palav. Oli tunne, et auran nagu keema läinud veekeedukann. Mõtlesin, mida teha. Lahendusena võtsin mütsi peast ja kindad käest. See aitas, kuid järgnevad kaks päeva valutas pea ja käed on katki hõõrutud. Ja kõigele lisaks tundsin äkki, et kõht on kohutavalt tühi. Need keskpäevased stardid tekitavad minule pidevalt probleeme söömise õiges ajastamises. Sõin kaheksa paiku hommikusöögi ja tavaliselt enne lõunat isu polegi, sest tavaliselt lõunatan ühe paiku. Kui aga pulss punases, mõjus kõhu tühjus eriti laastavalt. Esimeses toitlustuspunktis sõin ära oma ainukese geeli, mis oli mõeldud distantsi viimasele kolmandikule, koos banaanidega. Edasi oli rada  ka laugem ja enesetunne norm. Lõpus oli muidugi paar head tõusu, kus oleks tahtnud lisajõudu saada sellesamast geelist, mida enam polnud ja juua, kuid sedagi polnud. Lõpus leidis minu paariline, kellega olime koos sõitnud esimestest kilomeetritest alates, kuskilt lisajõu ja sõitis minu eest ära. Lõpetasin ajaga 1:46. Korralduse kohta ei oska küll ühtegi halba sõna öelda. See haaknõelte teema on kõige problemaatilisem, kuid kui hoolikalt ja tähelepanelikult kinnitada, ei juhtu selle windstopperiga midagi. Aga, kes tahab, viriseb ikka.

Talv hakkab jälle ühele poole saama. Tänaseks on 600 km sõidetud. Sada rohkem, kui eelmine aasta. Plaanin mõned sõidud veel järgmine nädal teha. Olen õhtuti ja nädalavahetustel suusatamas käinud ja ilma lumeta ei oskagi kohe enam midagi teha. 

Homme lähen Onni juurde. Ta on ainult kuu aega ära olnud ja igatsen. Valge iludus, nagu lumigi.