03 aprill 2011

Ajalugu: Vol 1

Laupäeval sukeldusin oma 3 m2 suurusesse ja 3m kõrgusesse kappi, et visata pilk peale asjadele, mis peatselt eelseiseva elumuutuse tõttu tuleb kas kokkupakkida või utiliseerida. Utiliseerimiseks tuli teha julgeid otsuseid. Ülikooliaegsed konspektid läksid armutult vanapaberi konteinerisse, sest uut kütteperioodi ei pruugi tulla. Suur osa talveriided sai pakitud, ning mõned hilbud ootavad taaskasutuskeskusse viimist. Kõige ülemiselt ja kaugemalt riiuli nurgast leidsin.... oma kunstikooliaegsed joonistused... Mõelda, ma olen neid 20 aastat  endaga kaasas kandnud. Ma vaatasin neid ja ei suuda neid ka täna ära visata. Need joonistused on ühed vähesed, mis mul on jäänud Pärnu ajast. Ja see on mulle ütlemata tähtis.
Esmalt ei tulnud meeldegi, mis aastatel seal käisin, kuid joonistused olid viseeritud ja dateeritud, nii et aastad olid siis 1988-1991. Alustasin, kui Pärnu Kunstikool kolis Raekülast Vallikääru juurde Rannaparki. Ja kohe kindlasti ei olnud ma ka kõige säravam pliiats selles pliiatsikarbis, aga hämmastav tahtejõud on olnud küll, et selliseid natüürmörte aastaid paberile panna. Täna ei tule mõttessegi, et midagi ligilähedastki teeksin. Fotografeerisin kõik need tööd ja salvestan kettale, juhuks kui paber ükskord väsib. 
Kõige rohkem sai tehtud pliiatsiga natüürmorte. Igasuguseid ja igast võimalikust esemest.


Kõige raskem oli minu jaoks akvarell. See pidi olema õhuline ja läbipaistev. Selleks, aga tuli teha õige värviga, ainult üks tõmme. Parandamisvõimalust polnud.
See läks mul kogu aeg untsu. Pildid olid porised ja karvased :)

Kõige rohkem meeldis aga süsi. Seda oli kerge käsitleda ja seda sai alati parandada, kas näpuga või valge kriidiga.
Lisaks oli ka kompositsiooni tunnid, kus mõtlesime välja erinevaid mustreid, küll värvi ja pliiatsiga ning suvel olid suvepraktikad.
Kõrval on kritseldatud tükike Pärnu vallikraavi,  vaadatuna Tallinna Väravate poolt. Täna, tänu minu kolleegidele, ei ole seal enam seda suurt puud, ega kõrkjastunud kaldaäärt, vaid imeilus promenaad.  
Loomulikult, sai ka kõikvõimalikke kipspäid ja- ornamente paberile jäädvustada. Ainult inimmodelli  ei olnud võimalik joonistada, millegipärast. Viimasel keskkooliaastal käisin  ka peda ettevalmistuses. Seal sai ka päris palju põnevat tehtud, aga mul pole sellest ajast midagi järgi. Huvitav, kas need jäid kõik sinna või siis ei viitsinud ma seda kursust lõpetada. Ei mäleta.

Kommentaare ei ole: