Uue aasta lubadusi selles stiilis, et võtan kaalust alla 50 kilo ja suusatan 1500, sõidan ratast 2000 ja jooksen 3000 kilomeetrit, ei andnud sellel aastavahetusel. Lubasin olla tasakaalukam, hoolivam ja toimekam. Uut aasta on olnud juba kaks nädalat. Selle ajaga on esimene eufooria möödas ja hall argipäev käes, ning nii mõnedki mõtted on oma kuju võtnud.
Suusatamine. Entusiasm on kadunud. Sel aastal ei ole leidnud enam endas motivatsiooni, et Tallinnas ja selle lähiümbruses otsida mõnda sentimeetrit lund, kuhu oma lauad sättida, ning koos rahvamassidega tiirutada. See on uus suusaspordi trend Eestis- „karusellsuusatamine“.
Kahju on, et Marciast tuli loobuda, kuid plaanis on siiski veel Tartu Maraton ja Finlandiahiihto. Vaikselt liigub mõte ka Poola poole, aga vaatab…
Spordiklubi. Mis siis ikka, taasavastasin enda jaoks spordiklubi ja üle pikaaja tundsin rõõmu
osalemisest rühmatreeningutel. Kõhulihas oligi vist juba väljasuremise ohus. Leidsin ka midagi uut- Bosu ja BodyBalance. Mõlemad treeningud arendavad lihastasakaalu ja koordinatsiooni ning ühtäkki avastasin endas veel lihaseid, mille olemasolust ma teadlik polnudki.
Talv nagu ta meil Eestis on - lumeta, udune, sopane. Kuid siiski tasub liikuda ka väljas. Taas organiseerisime kontorinaised kokku ja 10 teisipäeva õhtut kepikõnnitame end. Ning kui ikkagi mingi lumelootus on, kasutan võimalust täitsa tasuta ettevõtte kulul minna Alutaguse maratonile. Mis siis, et viimaseks jään, sest meil sõidavad maratone ainult need, kel on läikiv -liibuv kostüüm ja iga lumetüübi jaoks eraldi suusad, ning treeningkilomeetreid tehtud juba 700 kilomeetrisel ringil.
Talvine Winter Xdream läbimine on suisa kohustuslik. Ja seegi on sel korral Pannjärvel. Nii, et Ida-Virumaa püsiklient juba.
Uisutamine. Tahan proovida uisutamist matkauiskudega. Need kinnitatakse suusasaapa raua külge ja saapakand on uisuraua küljest lahti. Huvitav kuidas õnnestub nendega püsti seista? Plaanisin just sel nädalavahetusel proovima minna mõnele looduslikule veekogule, kuid peale mitmepäevast sula ei ole mõtet vist talisuplust teha. Eriti veel, kui enne pole harrastanud. Seega, lükkub määramata ajaks edasi vähemalt Kalevipoja tulekuni.
Blondiin. Tahtsin olla blondiin selleks, et end kuidagi õigustada ja vajadusel välja vabandada. Kuid viimasel ajal hakkab mind see pidev naiivsus juba segama. Esmalt oli kinnistunud mu ajusse arvamus, et auto korraline hooldus on 65 000 juures ja rohkem ma sellele tähelepanu ei pööranud. Kuid täiesti arvutatavalt on see vajalik 60 000km läbisõidu korral. Sellele teadmisele jõudsin ma lõpuks siis, kui näit oli 68 000 ja sõites tekkis tunne, et koguaeg kukub autolt midagi küljest ära. Kõigele lisaks kaotasin ühe ilukilbi ja sõitsin pikemat aega kruvi rehvis. Suure tõenäosusega oli see minu enda kruvi…
Samuti ei teinud ma endale selgeks, millisel meetodil arvutatakse notaritasusid, ja kui nägin seda numbrit, mis tuleb maksta - olin sõnatu päris mitu päeva. See ületas minu kõige julgemagi ootuse kolmekordselt!!! Karistuseks endale tuli loovutada Marciale minek.
Eesti Õhk. Itaaliasse minekuks sai lennupiletid juba septembris ostetud. Tänaseks on mul tulnud kahed piletid maha müüa ja totaalselt erinevalt on Eesti Õhus mulle 100% ühesuguste tehingute teostamise võimalikkust selgitatud. Esimene kord kui küsisin, mida teha kui ei saa sõita. Öeldi, et raha tagastatakse ainult lennujaama maksude osas, mis hõlmavad lennupileti maksumusest vaid 20%. Kuid kui leian teise inimese, kes saab lennata, tehakse nimevahetus vastavalt teenuste hinnakirjale ja OK. Nii ka tegime. Teine kord eeldasin, et samade lennuaegade ja broneeringu korral on skeem sama. Aga, ei. Lennujaama kassasse jõudes teatas teenindaja mulle, et nimevahetus ei ole SAS lendude puhul võimalik???!! Ja nad on nõus mulle 100% kompenseerima lennupileti hinna, kui mulle lennukuupäevad ei sobi. Küsisin, et kuidas üks kord on ja teine kord pole. Pealegi olin ma ju juba lubanud teisele inimesele selle lennupileti. Lihtsalt polevat võimalik ja kõik. Igaks juhuks palusin kontrollida ka eelmise pileti olemasolu. Oli küll ja õige, juba vahetatud nimega. Sellest lähtuvalt pidi ju see olema võimalik… Siis käis teenindaja 10 min ära ja tagasi tulles teatas, et mulle tehakse seekord ERAND, mis läks maksma ikkagi vastavalt teenuste hinnakirjale nimevahetuse osas. Huvitav erandite hinnakiri! Kuid inimlikust seisukohast ma saan aru, et tõenäoliselt püütakse ära hoida lennupiletite odavat ostmist ja hilisemat mahamüümist, mistõttu jääb saamata Eesti Õhu kasum, aga reeglid tuleks ikka paika panna nii, et need oleksid arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Ühesõnaga, ettevaatust Eesti Õhuga.
Siiski pean siinkohal ikkagi mainima Finnairi, kes jätkuvalt on minu silmis on parim.
Toitumine. Eelmisel aastas katsetasin retseptiravimit, mis pärssis söögiisu. Eriti õhtuti. Need olid kapslid, mida kirjutatakse rasvumise korral. Arst ütles, et annab mulle proovida, kuna usaldab mind ja on kindel, et tarvitan neid mõistlikult. Esimene kuu üllatas mind positiivselt. Imeline oli minna toidupoodi ja midagi nagu ei tahtnudki osta. Siit sai uus harjumus alguse- kodus tuli teha nimekiri vajaminevatest toiduainetest ja poest sai need nimekirja järgi ka toodud. Ei ühtki liigset asja, kõik vastavalt vajadusele. Teine karp neid imetablette jäi mul jõulude ajal poolikuks ja on seda siiamaani, sest mõningane korrektuur on toimunud ning hetke söömissagedus, toidukogus ja –valik rahuldab mind täielikult. Samuti kadus viis kilo. Nii, et mõistlik otsus- arst on rahul, et ei eksinud minus.
Teiseks. Sel aastal olen asendanud lõunasöögid meie „töölissööklas“, kodust kaasa võetava toiduportsjonitega. Eelkõige sai alguse ikka minu blondiinilikust rahakasutusest, kuid nüüd olen meeldivalt üllatunud. Säästan iga kord ca 50 krooni ja toidukogus on täpselt nii suur kui vaja, ilma ohtra praerasvata, alati salati- ja juurviljarohke, ning pasta valik on laialdane (pastat oli meie sööklast suisa võimatu saada rohkem kui 1 kord nädalas üldse ja siiski oli ta singitükkidega).
Lõppkokkuvõtvalt, vaatame mis edasi toimub või ei toimu. Alati võib ju ka juhtuda, et arusaamine asjadest muutub ja tegevus muutub vastupidiseks.
Suusatamine. Entusiasm on kadunud. Sel aastal ei ole leidnud enam endas motivatsiooni, et Tallinnas ja selle lähiümbruses otsida mõnda sentimeetrit lund, kuhu oma lauad sättida, ning koos rahvamassidega tiirutada. See on uus suusaspordi trend Eestis- „karusellsuusatamine“.
Kahju on, et Marciast tuli loobuda, kuid plaanis on siiski veel Tartu Maraton ja Finlandiahiihto. Vaikselt liigub mõte ka Poola poole, aga vaatab…
Spordiklubi. Mis siis ikka, taasavastasin enda jaoks spordiklubi ja üle pikaaja tundsin rõõmu
osalemisest rühmatreeningutel. Kõhulihas oligi vist juba väljasuremise ohus. Leidsin ka midagi uut- Bosu ja BodyBalance. Mõlemad treeningud arendavad lihastasakaalu ja koordinatsiooni ning ühtäkki avastasin endas veel lihaseid, mille olemasolust ma teadlik polnudki.
Talv nagu ta meil Eestis on - lumeta, udune, sopane. Kuid siiski tasub liikuda ka väljas. Taas organiseerisime kontorinaised kokku ja 10 teisipäeva õhtut kepikõnnitame end. Ning kui ikkagi mingi lumelootus on, kasutan võimalust täitsa tasuta ettevõtte kulul minna Alutaguse maratonile. Mis siis, et viimaseks jään, sest meil sõidavad maratone ainult need, kel on läikiv -liibuv kostüüm ja iga lumetüübi jaoks eraldi suusad, ning treeningkilomeetreid tehtud juba 700 kilomeetrisel ringil.
Talvine Winter Xdream läbimine on suisa kohustuslik. Ja seegi on sel korral Pannjärvel. Nii, et Ida-Virumaa püsiklient juba.
Uisutamine. Tahan proovida uisutamist matkauiskudega. Need kinnitatakse suusasaapa raua külge ja saapakand on uisuraua küljest lahti. Huvitav kuidas õnnestub nendega püsti seista? Plaanisin just sel nädalavahetusel proovima minna mõnele looduslikule veekogule, kuid peale mitmepäevast sula ei ole mõtet vist talisuplust teha. Eriti veel, kui enne pole harrastanud. Seega, lükkub määramata ajaks edasi vähemalt Kalevipoja tulekuni.
Blondiin. Tahtsin olla blondiin selleks, et end kuidagi õigustada ja vajadusel välja vabandada. Kuid viimasel ajal hakkab mind see pidev naiivsus juba segama. Esmalt oli kinnistunud mu ajusse arvamus, et auto korraline hooldus on 65 000 juures ja rohkem ma sellele tähelepanu ei pööranud. Kuid täiesti arvutatavalt on see vajalik 60 000km läbisõidu korral. Sellele teadmisele jõudsin ma lõpuks siis, kui näit oli 68 000 ja sõites tekkis tunne, et koguaeg kukub autolt midagi küljest ära. Kõigele lisaks kaotasin ühe ilukilbi ja sõitsin pikemat aega kruvi rehvis. Suure tõenäosusega oli see minu enda kruvi…
Samuti ei teinud ma endale selgeks, millisel meetodil arvutatakse notaritasusid, ja kui nägin seda numbrit, mis tuleb maksta - olin sõnatu päris mitu päeva. See ületas minu kõige julgemagi ootuse kolmekordselt!!! Karistuseks endale tuli loovutada Marciale minek.
Eesti Õhk. Itaaliasse minekuks sai lennupiletid juba septembris ostetud. Tänaseks on mul tulnud kahed piletid maha müüa ja totaalselt erinevalt on Eesti Õhus mulle 100% ühesuguste tehingute teostamise võimalikkust selgitatud. Esimene kord kui küsisin, mida teha kui ei saa sõita. Öeldi, et raha tagastatakse ainult lennujaama maksude osas, mis hõlmavad lennupileti maksumusest vaid 20%. Kuid kui leian teise inimese, kes saab lennata, tehakse nimevahetus vastavalt teenuste hinnakirjale ja OK. Nii ka tegime. Teine kord eeldasin, et samade lennuaegade ja broneeringu korral on skeem sama. Aga, ei. Lennujaama kassasse jõudes teatas teenindaja mulle, et nimevahetus ei ole SAS lendude puhul võimalik???!! Ja nad on nõus mulle 100% kompenseerima lennupileti hinna, kui mulle lennukuupäevad ei sobi. Küsisin, et kuidas üks kord on ja teine kord pole. Pealegi olin ma ju juba lubanud teisele inimesele selle lennupileti. Lihtsalt polevat võimalik ja kõik. Igaks juhuks palusin kontrollida ka eelmise pileti olemasolu. Oli küll ja õige, juba vahetatud nimega. Sellest lähtuvalt pidi ju see olema võimalik… Siis käis teenindaja 10 min ära ja tagasi tulles teatas, et mulle tehakse seekord ERAND, mis läks maksma ikkagi vastavalt teenuste hinnakirjale nimevahetuse osas. Huvitav erandite hinnakiri! Kuid inimlikust seisukohast ma saan aru, et tõenäoliselt püütakse ära hoida lennupiletite odavat ostmist ja hilisemat mahamüümist, mistõttu jääb saamata Eesti Õhu kasum, aga reeglid tuleks ikka paika panna nii, et need oleksid arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Ühesõnaga, ettevaatust Eesti Õhuga.
Siiski pean siinkohal ikkagi mainima Finnairi, kes jätkuvalt on minu silmis on parim.
Toitumine. Eelmisel aastas katsetasin retseptiravimit, mis pärssis söögiisu. Eriti õhtuti. Need olid kapslid, mida kirjutatakse rasvumise korral. Arst ütles, et annab mulle proovida, kuna usaldab mind ja on kindel, et tarvitan neid mõistlikult. Esimene kuu üllatas mind positiivselt. Imeline oli minna toidupoodi ja midagi nagu ei tahtnudki osta. Siit sai uus harjumus alguse- kodus tuli teha nimekiri vajaminevatest toiduainetest ja poest sai need nimekirja järgi ka toodud. Ei ühtki liigset asja, kõik vastavalt vajadusele. Teine karp neid imetablette jäi mul jõulude ajal poolikuks ja on seda siiamaani, sest mõningane korrektuur on toimunud ning hetke söömissagedus, toidukogus ja –valik rahuldab mind täielikult. Samuti kadus viis kilo. Nii, et mõistlik otsus- arst on rahul, et ei eksinud minus.
Teiseks. Sel aastal olen asendanud lõunasöögid meie „töölissööklas“, kodust kaasa võetava toiduportsjonitega. Eelkõige sai alguse ikka minu blondiinilikust rahakasutusest, kuid nüüd olen meeldivalt üllatunud. Säästan iga kord ca 50 krooni ja toidukogus on täpselt nii suur kui vaja, ilma ohtra praerasvata, alati salati- ja juurviljarohke, ning pasta valik on laialdane (pastat oli meie sööklast suisa võimatu saada rohkem kui 1 kord nädalas üldse ja siiski oli ta singitükkidega).
Lõppkokkuvõtvalt, vaatame mis edasi toimub või ei toimu. Alati võib ju ka juhtuda, et arusaamine asjadest muutub ja tegevus muutub vastupidiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar