Pühapäeva hommikul helises mobiili äratuskell ebatavaliselt vara- kell 5 hommikul. Uniselt kööki koperdades asusin paralleelselt putru-pannkooke–teed tegema, pesema ja riietuma. Õnneks, vahetusriiete kott sai eelmine õhtu juba pakitud. Termos täidetud, võileivad pakitud, asusime teele idavirumaa poole, Pannjärvele. Veebruarikuu esimene päev oli pakaseliselt külm. Auto termomeeter näitas Sauel -18 kraadi, ja võis eeldada, et idavirumaal on kindlalt üle 20 külmapügala. Kuusalus istusime ümber oma kompsudega Tõnu autosse ja sõit jätkus. Sõmeru kandis kuulsime tavatut klobinat, mis andis märku sellest, et parempoolne tagumine rehv oli purunenud. Talvine seiklus oli alanud. Meeleolu püsis rahulik, sest ega ei tahtnudki väga enne stardiaega kohale jõuda, et külmetada. Planeeritud järgmise peatuse tegime Jõhvi Statoilis, kus meie pilk jäi pidama Jägermeistril kaupluse riiulil. Sõnadeta mõistsime, mis meil puudu oli. Paraku, aga alkoholi müük on lubatud alates kella 10-st, kui meil tuli juba stardis olla. Stardihetkeks oli kohapeal nii 17-18 külmakraadi. Kuidagi ei suutnud loobuda jopest (milles liikumine oli suhteliselt ebasportlik), aga peale 4 tundi tõdesin, et olin teinud ainuõige otsuse.
Tegemist oli siis valikorienteerumisega, kus Kurtna järvede äärde oli paigutatud 44 kontrollpunkti (enam-vähem oli ka järvi samapalju), lisaks üks lisaülesanne. Kontrollaeg oli endiselt 7 tundi (10:00-17:00). Liikumisviis võis olla kas jalgsi, suuskadega, uiskudega, jalgrattaga, räätsadega, kelguga, soome kelguga, jne. välja arvatud motoriseeritud või loomajõul liikuvad abivahendid.
Kaardiks oli väga hea orienteerumiskaart. Isegi kompassi ei läinud vaja, sest stardi hetkel sai põhja- lõuna suund ilma erilise vaevata tõusva päikese järgi kindlaks tehtud. Edasi tuli vaid järgneva KP suund vaadata ja vastav jäljerada lumel läbida. Xdream oli seekord vaid ilm ja KP-de arvukus. Aga pakaseline ilm oli pigem plussiks seekord, sest sulalumes oleks olnud palju raskem liikuda, jalad oleks märjad, järved võib-olla ületamatud, järve ääred soised…
Eelmisest aastast olime õppinud seda, et maksimum programmi peale ei lähe, väljaarvatud juhul kui meie edasi liikumiskiirus oleks olnud ülihea. Kui olime rajal olnud juba pisut üle tunni, hakkas kostuma juba virinat- küll oli vale riietus, kõht tühi, tempo kiire, lumi paks jne. jne. Ja see süvenes pidevalt. Tegime Tõnuga miinimumprogrammi ja sealt ei lasknud võtmata jätta ühtegi punkti. Lõpuks vajus Indrek nii longu, et pidime ühtelugu seisma ja teda järgi ootama. Siinkohal oligi hea otsus omale jope selga jätta. Tagant järgi tarkus on see, et pelgame kasutada erinevaid liikumisviise. Seekord Pannjärvel oleks meie tiimi liikumiskiirus ühtlasem (ja ka kiirem) olnud, kui oleksime valinud suusad, sest suuskadega möllamine oleks vist minu nõrgim koht olnud. Ning aasta tagasi Valgehobusemäel oleks ratas parim olnud. Aga abivahendite kasutamine nõuab teatavasti ettevalmistamist ja aega (ka raha- naelrehvid).
Lisaülesandeks oli teatevõistlus- tiimi liikmel tuli lumetuubiga alla sõitaJ, tuub üles tirida, kontrollpunkt võtta ja teisele liikmele edasi anda. Minule tekitab see tuubitamine küll tohutut hirmu, aga kokkuvõttes on see päris fun (hirm tekib tavaliselt liiga täiskasvanulikust mõtlemisest).
Tegemist oli siis valikorienteerumisega, kus Kurtna järvede äärde oli paigutatud 44 kontrollpunkti (enam-vähem oli ka järvi samapalju), lisaks üks lisaülesanne. Kontrollaeg oli endiselt 7 tundi (10:00-17:00). Liikumisviis võis olla kas jalgsi, suuskadega, uiskudega, jalgrattaga, räätsadega, kelguga, soome kelguga, jne. välja arvatud motoriseeritud või loomajõul liikuvad abivahendid.
Kaardiks oli väga hea orienteerumiskaart. Isegi kompassi ei läinud vaja, sest stardi hetkel sai põhja- lõuna suund ilma erilise vaevata tõusva päikese järgi kindlaks tehtud. Edasi tuli vaid järgneva KP suund vaadata ja vastav jäljerada lumel läbida. Xdream oli seekord vaid ilm ja KP-de arvukus. Aga pakaseline ilm oli pigem plussiks seekord, sest sulalumes oleks olnud palju raskem liikuda, jalad oleks märjad, järved võib-olla ületamatud, järve ääred soised…
Eelmisest aastast olime õppinud seda, et maksimum programmi peale ei lähe, väljaarvatud juhul kui meie edasi liikumiskiirus oleks olnud ülihea. Kui olime rajal olnud juba pisut üle tunni, hakkas kostuma juba virinat- küll oli vale riietus, kõht tühi, tempo kiire, lumi paks jne. jne. Ja see süvenes pidevalt. Tegime Tõnuga miinimumprogrammi ja sealt ei lasknud võtmata jätta ühtegi punkti. Lõpuks vajus Indrek nii longu, et pidime ühtelugu seisma ja teda järgi ootama. Siinkohal oligi hea otsus omale jope selga jätta. Tagant järgi tarkus on see, et pelgame kasutada erinevaid liikumisviise. Seekord Pannjärvel oleks meie tiimi liikumiskiirus ühtlasem (ja ka kiirem) olnud, kui oleksime valinud suusad, sest suuskadega möllamine oleks vist minu nõrgim koht olnud. Ning aasta tagasi Valgehobusemäel oleks ratas parim olnud. Aga abivahendite kasutamine nõuab teatavasti ettevalmistamist ja aega (ka raha- naelrehvid).
Lisaülesandeks oli teatevõistlus- tiimi liikmel tuli lumetuubiga alla sõitaJ, tuub üles tirida, kontrollpunkt võtta ja teisele liikmele edasi anda. Minule tekitab see tuubitamine küll tohutut hirmu, aga kokkuvõttes on see päris fun (hirm tekib tavaliselt liiga täiskasvanulikust mõtlemisest).
Peale võistlust oli naistele pesemine superlux. Meie käsutuses olid Pannjärve uusim saunakompleks kahe saunaga- auru ja soomesaunaga, bassein ja riietusruumid.
Kokkuvõtvalt võistlusest: Olime kohal 130/166-st ajaga 6:09.57 (võitja 4:03.45) ja kontrollpunkte läbisime 30/46-st. Ise oleksin lootnud natuke paremat tulemust, kuid tegemist on ikkagi meeskonnaga ja arvestada tuleb kõigi liikmetega.
Kokkuvõtvalt võistlusest: Olime kohal 130/166-st ajaga 6:09.57 (võitja 4:03.45) ja kontrollpunkte läbisime 30/46-st. Ise oleksin lootnud natuke paremat tulemust, kuid tegemist on ikkagi meeskonnaga ja arvestada tuleb kõigi liikmetega.
Aga oli väga lahe 6 tundi talvises metsas viibida, vaatamata sellele, et näonahk muutus külma käes kergelt valulikuks ja kuidagi „krabisevaks“, ning pilk muutus klaasistunuks kuna silmad koos ripsmetega justkui jäätusid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar