Leivategu!

Öisel xdreamil, hommiku poole ööd, põldude vahel rattaga sõites, oli tohutu hea kastemärja rohu lõhn. Keskpäeval, peale vihma ratsutasime metsaveerel heinamaal, keset põllulilli ja olin lummatud nende lõhnast. Juulikuu heinapõllud lõhnavad imeliselt. Ja kui kolleeg rääkis, kuidas ta kodus ise leiba teeb, tahtsin seda leivalõhna ka ise kogeda...

Ajendatud nendest kõikidest suvistest lõhnadest, otsustasin ka ise leivateo ette võtta. Naljakas jah, aga tahtsin, et mu kodus oleks värske leiva lõhn.

Otsisin internetist kõikvõimalikke retsepte ja lugesin foorumitest tegijate arutlusi. Ka katkine elektripliit sai seetõttu üsnagi ruttu väljavahetatud. Reedesel päeval ostsin mitmeid sorte mahe jahusid, maltoosat ja leivapanni. Koju jõudes alustasin kohe juuretise tegemisega. Selleks panin 3 viilu Pere rukkileiba ja katsin keefiriga.
Panin käärima sooja kohta (ca 25 kraadi). Välja nägi see nii...

Hommikul 9 paiku purustasin viilud ja segasin peenestatud massi. Lisasin 1 liitri käesooja vett ja niipalju rukkijahu, et tuli keefiri taoline löga. Jäi seisma päevaks, kuskil 12 tunniks. Panin ka paar spl linnaseekstrakti. 12 tunni pärast, õhtul kell 9 oli vaht peal ja kääris ilusti. Ajastus oli kehva. Nüüd oleks pidanud nii 6 tunni pärast küpsetama, st. öösel. Otsustasin riskida (juba esimesel leivateol) hommikuni.

Ka tainast tuli liiga palju, jagasin massi kahte kaussi ja hakkasin taignaks tegema. Kõigepealt 6 tl meresoola ja 2 dl suhkrut ning jahvatatud koriandrit.

Koriandri jahvatamine käis meil niimoodi.... Masin töötas küll. Ei ole vaja alati viimast tehnikasõna.

Ühele lisasin ainult rukki liht jahu ja maltoosat. Sellest pidi tulema tume ja pisut magus leib. Sõtkusin tainast käega umbes 15 minutit. Parema käe triitsepsile oli hea trenn. Käsi oli päris väsinud.

Kui teist kausitäit hakkasin segama, jõudis ka Hanna-Liina kööki uudistama. Tema arvas, et igast pakist võiks natuke jahu lisada. Nii ta oma väikese käekesega ühest ja teiset pakist vaheldumisi erinevat värvi jahusid lisas- mahe nisujahu ja mahe nisukliisid. Sõtkusin ka seda oma 15 minutit kuid seda juba vasaku käega, et oleks tasakaalus. Välja nägid taignad õhtul nii, ja ööseks jäid kerkima.

Hommikul avasin silmad kell 6. Läksin õhinaga kohe kööki ja vormisin taignad panni, nii 2/3 vormi ulatuses ja jätsin nad veel 4 tunniks kerkima. Ise läksin magama. Taas ärkasin küpsetamise ajaks. Määrisin pealt veega ja ahju sai ka vee nõu. Segatud jahudest leivale panin peale ka veel seesami seemneid. Kui juba improviseerida, siis juba lõpuni.

Küpsetasin siis vastavalt

250 kraadi- 20 min,

220 kraadi- 20 min,

200 kraadi- 15 min,

180 kraadi- lõpuni,

Kokku tuli ca 2 tundi.

Vahepeal niisutasin koorikut ka veega, et liiga ära ei kuivaks. Siis ahjust välja ja niiske rätiku sisse jahtuma.
Vaatamata niisutusele tulid kohe alguses praod koorikusse. Kaubanduslikku välimust just pole. Minu arust musta leiva maitse on täpselt nagu poe omalgi, natuke hapukas-magus.

Aga, segatud jahudest leib meeldis teistelegi.

Öeldakse, et esimene 4-5 korda ei tule leivategu välja. Minu arust tuli välja küll. Võib- olla järgmine kord katsetan natuke paksema taignaga.

Igaljuhul juuretis on nüüd juba kapis järgmist korda ootamas.