Sadama eri!

Kolmapäeval sai käidud merel luurel, kes mida ja kuidas ehitab. Kõikides sadamates käis vilgas ehitustöö. Startisime Virtsust.

Virtsu kai nr. 8 on peaaegu valmis. Kai pikkus on 160 m, vee sügavus kai ees -7,0 m abs. Ehitati juurdepääsutee ca 280 m. Kai esisein tehti monteeritavatest L-elementidest. Kai ja territooriumi täide tehti lubjakivi kivist suurusega 0...600 mm, maht kokku 92000 m3, nõlvakindlustus graniitkividest. Süvendustöö maht 67200 m3. Ainuke väärt töö, kui arvestada kõiki neid rekonstrueeritavaid sadamaid.

Üle mere-Kuivastu sadam kai nr. 3 rekonstrueerimine. Olemasolevate paalide kohale ehitati paekivitäitele uus 70 m pikkune ja 17 m laiune kai. Vana rambi kohale rajati uus reguleeritav kaldaramp. Territooriumi laiendati merepõhjale põhjapoolsel akvatooriumi osal, täitemaht 4426 m3, lõplik pealispind 1,30 m abs. Kaitseks kahekihiline graniitkividest nõlvakindlustus 1426 m3. Tundub, et kai ehitustööd on peaaegu lõppenud. Ainult täiendav paal, mis oli eraldi hange, on veel raketise peal.
Kuivastu sadama 1. kai ramp ja põhjakindlustustööd ootavad oma õiget aega. Ja väikelaevade sadama koha peal kasvab veel rohi.

Edasi, väike vahepeatus Kesselaiu erasadama kai ääres ja pikem sõit Hiiumaale-Heltermaa sadama kaide nr. 1, 2, 3 ja 4 rekonstrueerimistöid piiluma.

Kai nr. 1 koos lisapaaliga on valmis.

Kai nr. 2 kaisein oli tõstetud juba olemasolevast kaiseinast uude kohta ja kaldaramp rekonstrueeritud. Oli teine päris vildakas, aga ju oli hüdraulika veel paigast ära. (Kuigi laevad peaksid sinna ju juba silduma...). Kai otsa ääretalale paigaldatava prussi painutamine ümber nurga (90 kraadi) käis vägagi tööjõu rohkelt:) Kusjuures, tööohutusele on ka palju rõhutud. Helkurvestid on seljas vist selleks, et tuuker neid merepõhjast hõlpsamini üles leiaks...
Kai nr. 3 juures massiividest kaiosa ees olev akvatoorium süvendatakse ja kindlustatakse. Põhjakindlustustööd igal juhul käisid, ju siis on ka süvendatud enne. Kuigi killustikust, mis tasanduseks põhja valati, oli mul küll natuke teine ettekujutus, kui see mullasegune pruunikas mass. Aga eks ma korrigeerin oma ehitusalaseid teadmisi...

Töösse on rakendatud vaevaliselt liikuv, kuid kindlalt paigal püsiv ujuvkraana Kuri, ehitusaasta 1956. a, pikkus 36,82, laius 13,65 m, kandejõud 188 tonni.

Kai nr. 4 rekonstrueeritakse uuele parvlaevale, kusjuures kaid pikendatakse maa poole ja ehitatakse uus kaldaramp. Selle kohapeal laius vaid täidet laotav ekskavaator.

Edasi läbipõige Vormsile ja siis Rohuküla sadam- kaide nr. 2 ja 6 rekonstrueerimistööd kõigepealt.

Kai nr 1 ja 2 nurka rajatakse reguleeritav kaldaramp parvlaevade Ofelia, Scania, St. Ola teenindamiseks ning kai nr. 6 ümberehitamise perioodiks. Rambi esiosa toetub terastoruvaiadele läbimõõduga 660 x 12,5. Kai nr 6 rekonstrueeritakse selleks, et 2009.a. oktoobris saaks seda hakata kasutama uut tüüpi parvlaev MM 90 FC. Olemasoleva kai pikkus on ca 70 m, mida pikendatakse kahe paali juurdeehitamise teel 105 meetrini. Olemasoleva kaldarambi asemele rajatakse uus osaliselt vaiadele toetuv kaldaramp. Siinpool on töid tegemas teine "kuusakoski" kandidaat- ujuvkraana Viiking-mis jõuab tõsta kuni 100 tonniseid asju. Aluse pikkus on 40 m ning laius 20 m. Parda kõrgus ja ka süvis on 2 m. Pardale võib paigutada lasti kogumassiga kuni 300 tonni. Merelt oli näha, et on saanud isegi kaldvaiade tegemisega hakkama. Vana, aga tubli.

Teine Rohuküla sadama objekt on aga, põhjasadama kaitsemuulide rekonstrueerimine. See on ajalooline värk, sest olemasolev ida-läänesuunaline muul pärineb 20. sajandi algusest ja on rajatud puitvaiadele, vaiade vahe on täidetud graniitkividega. Muuli laius on 7 - 8 m. Praeguseks on muul lagunenud veepiirini. Projekti kohaselt tuleb merepoolses osas raudbetoonist parapett,

ning akvatooriumipoolne on lahendatakse kaina, pikkusega 165 m. Kogu uus raudbetoonist pealisehitus rajatakse olemasolevatele puitvaiadele. Ülejäänud osas teostatakse kaldakindlustus graniitkividega. Muuli kaldapoolne osa, kus puitvaiad puuduvad või on hävinud, kindlustatakse mõlemalt poolt graniitkividest kaldakindlustusega. Muuli akvatooriumi poolset külge planeeritakse hakata kasutama väikelaevade kaina. Seega, veel üks hange tulemas. Ida-läänesuunalise muuli üldpikkus on ca 270 m

Põhja-lõunasuunaline muul rekonstrueeriti osaliselt eelmise sajandi 90-ndate aastate alguses. Mõlemale poole muuli on süvistatud terastoruvaiad, millele on ehitatud monteeritavatest raudbetoonelementidest pealisehitus. Päris võimas konstruktsioon, kuid tegemata jäi täide ja kai kate. Samuti oli varem valmis ehitatud muuli pikenduse betoonmassiividest veealune osa kõrguseni +0.95 m abs ja paigaldatud osaliselt ka monteeritavatest L-elementidest ääretala.

Nüüd siis ehitatakse muuli olemasolevale pikendusele puuduvas osas monoliitne raudbetoonist ääretala. Muuli katteks on monoliitne raudbetoon paksusega 150 mm tihendatud killustikalusel 200 mm ja paekivitäitel. Muuli kogupikkus on 195 m.

Selle hanke mahtu kuulus ka kaide 4 ja 5, mis on lagunenud ja avariilised taastamine sulundseina profiilidega AU 20 pikkuses ca 160 m. Sein ankurdatakse terastõmbidega Ø57,5. Peale ehitatakse uus raudbetoonist ääretala.

Nii et, väike meentus ajalukku, mis tehtud ja mis teistel teoksil. Eesti ehitab täie jõuga. Rohkem pilte leiab albumist Fotod ehitustegevusest.
Logistilistel põhjustel jäi käimata Abrukal ja Piirissaare jäi ka liiga kaugele Väinamerest.