Täna ta siis algas, talvine tervisespordisari Merko Talverajad, mis pakub võimalust regulaarselt värskes õhus viibida ja füüsiliselt aktiivne olla. Selle aasta juhendit lugedes, olin kindel, et ei osale sest selle aasta etapid toimuvad laupäeviti. Nagu mul midagi muud teha ei oleks laupäeviti, kui sõita Sauelt 35 minutit Piritale, teha seal 4 km ring ja siis 35 minutit tagasi. Muidugi võib öelda, et tee siis rohkem ringe? Loomulikult kulutaksin ma selle autoga sõidetud aja suusatamisele (mõelda vaid 1 tund ja 10 min), selleks ei pea ju Piritale sõitma... Aga paraku on mul laupäeviti ka muid kohustusi mida täita ning aeg on suhteliselt limiteeritud. Samas peale tööpäeva lõppu oleks kesklinnast nii Nõmmele kui ka Piritale suhteliselt mõistlik sõita ja see ringike ära suusatada. Nii et karta on, et rohkem ma sinna Piritale ei jõua. Tänagi selleks, et kiipi ära tuua, oli suht raske ajagraafikut paika saada. Kell 12 ja 14 tahtsin suusatamist vaadata, ning vahepeal pidin tallis jõudma ära käia. Rada, aga saab läbida ajavahemikul 11-15. Otsustasin hommikul kohe 11 kohale minna, lootuses, et "laulupidu" pole veel alanud. Kuid alanud ta oli. Õnneks leidsin hõlpsasti parkimiskoha ja kohe rajale. Võtsin uisusuusad, mis olid määritud tõenäoliselt viimati eelmisel talvehooajal. Ei libisenud üldse, ning jalad olid ka kanged. Kuid rahvast oli palju ja ma loodan, et ma oma koperdamisega eriti silma ei riivanud. Kuid kui finishikaare alt läbi loivasin, käis nii pikk ja hele piiks, et kõik sadakond suusahuvilist pöörasid oma pilgud minule. Tundsin ent kui Petra Majdic, kel neoonkollase kombe asemel oli vaid sama silmatorkav kiip. Nii, et ühe ringiga täna piirdusin. Nii et edasi jätkan maratonigraafikus klassika nühkimist. Lootus veel on. Tahaks nii väga osaleda, ikkagi juubel- 50!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar