"Kui inimene kirjutab ning paneb oma ees- ja perekonnanime juurde, siis ta enne ikka mõtleb, mida ta ütleb - kas hakkan ikka teist solvama ja alandama, sest võin ju temaga järgmine kord kusagil kokku juhtuda ja mis näoga ma talle otsa vaatan?
Kui nime saab varju jätta, võib öelda, mida aga sülg suhu toob. Vastutust ju pole. Ütleja tuleb puhtalt välja, aga teise inimese on ta solgiga üle valanud."
Kas tuleb tuttav ette...?
Aga just vastutus on see, mida paljud kardavad.
Blogimine on personaalse internetipäeviku pidamine. Blogija ei ole anonüümne. Ta käsitleb teemat, mis teda hetkel huvitab ja tundeid, mis teda hetkel valdavad. Kui ta kritiseerib ennast või teisi, siis on see konkreetselt blogipidaja (kellel on nimi) arvamus või tunne. Ja ta on sellega võtnud omale kohustuse seda vastutust kanda avalikkuse ees. Kui kirjutad solvava kommentaari anonüümselt, kas kardad vastutada? Proovige oma kättemaksuiha välja elada oma nime alt. Huvitav, kas muutub midagi?
Aga, paraku on anonüümne kommenteerimine täna väga levinud vägivald. Kadedus, viha, solvangud, kättemaksuiha- see kõik vallandub, kui inimesed saavad arvamust avaldada siis, kui keegi ei tea, kes nad on. Mõelge sellele!
2 kommentaari:
Ja tegelikult pole ju üldse vahet, kas ma kirjutan oma nimeks Juhan Saar või Maris Põld, samahästi võin olla nimega anonüümne, sest ega keegi nagunii ei tea, kes ma ju olen.
Samasuguse teksti võid kirjutada nende kohta, kes oma blogides ilguvad ja süüdistavad teisi oma vigades - küll on platsil liiv kehv, küll puhus tuul, vaadati vales kohas, plaksutati liiga palju. Kui peetakse avalikku blogi, siis tuleb valmis olla ka mitte-meelepäraste kommentaaride saamiseks. Blogid võivad olla iseenda jaoks täitsa kinniselt, ei saa keegi midagi paha öelda ja elämä ongi laiffi.
See kui kirjutad oma nimeks Juhan Saar ja ise oled hoopis Maris Põld, siis on see Sinu probleem, et Sa seda tunnistada ei julge, kes Sa oled ja mida kirjutad. Avalikus blogis kirjutan mina oma nime all seda, mida mõtlen ja ei häbene seda.
Ebaõnnestumistel on tõesti mitmeid põhjuseid. Paraku lugesid Sa välja just need, mis Sinul harja punaseks ajasid, kuigi kirjutise lõpus oli tõdemus just sellele, et "tegelikult olen ise luuser".
Ja arvan (ikka veel), et "ebameeldivad anonüümsed kommentaarid" on eelkõige inimeste kadedus, viha või mis-iganes muu tunne, mida avalikult tunnistada ei julgeta. Selle asemel oleks võinud adekvaatselt selgitada ebaõnnestumise põhjuseid, mitte lõpuni lugemata kohe solvanguid kirjutada.
Postita kommentaar