On mind tabanud viimasel neljal nädalal. Kõigepealt varastati muruniitja mul kuurist. Siis Onni, kes oli kuus nädalat Niitväljal, on omandanud omale halvad harjumused, ning lisaks on täielikult stressis ja närviline. Siis teisipäeva õhtul, talli ees treileri juurde tagurdades, sõitsime nurkapidi kokku parkimiskohalt välja tagurdanud autoga. Minul otseloomulikult udukas katki ja pamperis mõrad. Palju õnne L Pühapäeval kaotasin Otepääl oma mobiiltelefoni ära. Päikesekiir on vaid see, et aus telefonileidja andis selle maratoni orgkomiteele üle, ainult… sellest on kahjuks auto ülesõitnud. Mul on kohe tunne, et see pole veel kõik. Reede hommikul stardime Leetu võistlustele ja ei tea mis siis veel ees ootab.
Tegelikult on mul vist kohustus kohustuse otsa ja ma vist enam ei jaksa kõigega üksi toime tulla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar