
Kui ma Pärnust välja sõites Garmin gepsu sisse lülitasin ja Pärnu linna kaart ette tuli, oli see üsnagi loogiline. Üritasin sihtkohaks panna Munalaid. Sellisest kohta tema mõistes polnud. Siis otsustasin proovida kõrval asuva Lao sadamaga Läks paremini. Selle nimelisi kohti teadis ta päris mitmeid: Lao, Kesk-Aafrikas; Lao, Tiibetis; Laos, Lõuna-Aasias; Lao jõgi Lõuna Itaalias; Lao Shangais, Kilometraaz nimetatud kohtadesse küündis 6000- 9000 kilomeetrini ja otsustasin täna need sihtkohad kõrvale jätta. Otsustasin veel kasutada nippi, mis on alati toiminud: sihtkohaks panin Saue ja et kui Audrust Tõstamaa poole keeran, arvutab ta mulle uue teekonna. Sellest piisas, et lõpuks jõudis mulle kohale, et gepsus on Euroopa kaart, mis on ju täitsa loogiline, sest Eestis kasutan seda üliharva. Tema jaoks Eestis oli olemas ainult paar suuremat linna ja ainukeseks S- tähega kohaks pakkus ta mulle "Saaremaad" (mis on ka piisavalt üldine).
Aga, vanade aegade mälestuses, jõudsin Munalaiule imelihtsalt.
Sadam ise ei olnud üldsegi tühi ja väljasurnud, nagu Tallinna poolt vaadates tundus. Kuigi autosid liikus Audru-Tõstamaa vahel üksikuid, siis sadama parkla üllatas mind parkivate autode arvuga. Kohapeal sattusin vestlema sadama perenaisega. Inimene, kes töötab seal igapäev ja juba aastaid. Igapäevasest sadama elust rääkis ta lihtsalt ja täpselt nii nagu see on. Kirjeldasin talle, mis täna selle ehitustööga muutub. Selle peale avaldas ta loomulikult oma arvamust, nii töö mõtetuse, kui ka ametnike suhtes. Ja, et tegelikkuses sadama kitsaskohad jäävad lahendamata.
Need, kellele lubasin sadama pilte, saavad neid vaadata
SIIT.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar