23 august 2011

Saatusel on meiega omad plaanid!

Ema saab täna 75! Raske ja keeruline aasta kõigile. Paar kuud võitles ema oma haigusega, olles vaheldumisi haiglas, ja kodus. Suve keskel sai see seljatatud ja augustiks olid kannatused unustatud. Augusti alguses tuli isa plaaniline silmaoperatsioon, mis ... ebaõnnestus, nagu arst lakooniliselt stoilise häälega ütles. Ema on pühendanud end talle. Ta on isegi positiivsem, kui kunagi varem ja toetab teda energiliselt. Ta on lootustusrikkam, kui kõik teised. Kuigi nüüd on tal kõik isa majapidamistööd ka veel tema õlgadel.
Kinki otsides sai mulle selgeks, et see pudi-padi maailm ei ole midagi väärt selle kõrval, kui olulised on need kaks inimest teineteisele.  Oleks tahtnud midagi väga-väga kallist ja pimestavalt ilusat, aga tegelikult kompenseerime materiaalsete asjadega  midagi, mis on me elust puudu, ning tundeid, mida kardame või ei oska väljendada. Jään minagi sellega jänni, kui oluline on ta mulle ja mu lastele olnud, kõik need aastad. Kuid nüüd pean ise hakkama saama ja aeg on lasta emal isaga koos olla. Panin isale käeulatusse, padja alla, sokolaadi karbi. Tal oli heameel, et selle tõin ja ta saab ema üllatada. Nii armas.
Ema soovis olla vaikselt lähedaste keskel. Haavad on veel kõigil möödunu suhtes värsked ja küll ajapikku asi laagerdub paika. Tervist ja jõudu emale!

Kommentaare ei ole: