Hommikul kell 6 oli äratus ja läksime talli. Tüdrukud askeldasid seal, mina tukkusin autos ja ei tea midagi, mis vahepeal toimus. Kell 9 hakkas derby platsil 80 cm parkuur stiilipunktidele. Rada oli kerge ja märgitud maha poolele platsile. Ma ei tea, mida hinnati, aga 27 soomlase hulgas sai Helena 6. auhinnalise koha. Üldiselt oli see üsna kerge ka. Edasi tuli 90 cm puhtus- kiirus, kus oli 8 takistust kogu derby platsi peale jagatud enamvähem nii, et iga järgmine on teises platsi otsas. See Ypäjä derby plats on tohutult suur- nagu jalpalli staadion. Ja kui Ramses (paks eesti poni) jõudis 5 takistuseni, mis oli täpselt väljapääsu juures, oli ta selleks ajaks juba paar korda edasi-tagasi platsi läbi galopeerinud, ja tuli tõrge. Lihtsalt suri ära, 25 kraadises palavuses, päikese käes. Selleks päevaks oli võistlemine läbi. Edasi vaatasime teisi parkuure. Miniderby kvalifikatsioonis oli 62 võistlejat, kus edasi sai ainult 19!? Oli ikka rada tehtud. 
Ülejäänud pärastlõuna veetsime siin-seal ringi sõites, minul aga kord mobiil, kord arvuti laadimas autos. Interneti ühendusega on Soomes üsnagi kehvad lood, jätkuvalt. Lähim avalik võrgukoht oli Nestes, mis asus ca 20 km kaugusel ja kuhu me sattusime linnatuuri käigus. Õhtul naasesime uuesti talli. Askeldasime tunni- kaks, minul mobiil laadimas (siinkohal järgmine blondiini tarkus). Ma ei saa aru, miks ta mul talli pistikus ei võinud laadida! Aga auto käivitamisel, selgus tõsiasi, et ei käivitu...Üldiselt olin ma nii lollilt rahulik, et ise ka ei saa aru. Lihtsalt jätsin auto rahule ja mõtlesin, et homse ärasõiduni aega küll. Külli aga otsis mulle kaks soome meest kuskilt, koos mingi laadija ja 50 m juhtmega. Neil tuli kohe äratundmisrõõm, kui nägid, et tegemist
Toyota Rav'ga, mis nende jaoks vist rahvusauto. Nad kohe mõnuga nikerdasid auto kallal, rääkides auto tehnilisest poolest, millest mina just eriti aru ei saanud. Ühel hetkel kamandasid nad mind rooli ja ütlesid, et sõida nüüd vähemalt kaks tundi. Kaks tundi unisena, vastu ööd, oli liig mis liig. Tiirutasin umbes pool tundi ja aitas küll. Läksin magama. Hommikul käivitus küll, ainult laadimised lõpetasin ära. Reedel oli siis üks võistlus- 90 cm, kaheosaline. Ramses oli küll ellu ärganud, aga rada oli keeruline. Helena startis viimasena ja esimese osa kaheksa takistust ületas puhtalt. Esimene osa oli päris karm ja kogu energia läks selle põdemise peale. Teise osasse saamisel tekkis juba eufooria ja viimasele kahele tõkkele minnes oldi juba lõdvaks lastud. Tulemuseks eelviimasel möödasõitmine, mis läks tõrkena kirja ja viimane aeti maha. Kokku seega, 8 karistuspunkti ja 46 startijast 18. koht. Aga olime väga rahul. Ramses oli väga tubli, olenemata sellest, et tema vastupidavus sellise suurusega platside jaoks oli olematu. Jätsin teised võistlusi vaatama ja hakkasin ise asju pakkima- pesin hobust, panin treileri valmis, paigutasin asjad autosse, tegin boksi ära. Mulle meeldib vaikselt üksi niimoodi kraamida, teed omas tempos nii nagu jõuad ja täpselt nii, et tead kus midagi on. Kauplesin veel paariks tunniks Ramsese koplisse enne tagasisõitu ja läksin vaatasin veel Soome meistrikate ühte osavõistlust.Tagasisõitu alustasime kell 6 ja jõudsime täpselt õigel ajal sadamasse. Taas kord vihastasin, see sadama teeremont käib neil juba paar aastat vist. Selleks, et Tallinki check in saada tuli treileriga nende torbikute vahel slaalomi sõita, kusjuures asfaldis on freesitud lõigud ka veel iga 10 m tagant. Koju jõudsime peale Ruilas käiku kella kahe paiku. Täna siis on lahtipakkimise päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar