5.aprill. Nädalajagu olen õhtuti asju tassinud, väljaarvatud teisipäev kui käisin Katiga trennis. Tema esimest korda, mina kolmandat. Homseks olen enam-vähem nii kaugel, et kõik pudi-padi, mida igapäev vaja pole, on äraviidud. Järelejäänud riided tulevad koos mööbliga. Kuidas oma 7 mööblitükki sinna saan, pole aimugi. Telekad ja kogu digisüsteemi koos juhtmetega!? Igapäevaseks elutegevuseks on palju ka puudu, nagu pesumasin, veekeetja, mikrolaineahi, kööginoad, köögilaud ja toolid, laelambid ja veel paar pisemat eset. Nii et rahapaigutusega pole probleemi.
6. aprill. Täna värvis Helena oma seina ära. Mina tegin köögi korda. Kõik potid-pannid-nõud said paika. Süüa pole ainult midagi. Laud ja toolid on ka puudu. Sel kuul ei majanda ära, aga järgmisel kuul peab vist ühe ikea reisi tegema. Minu tuba ja kapp on kõige väiksemad. Tõsine kombineerimine on kogu garderoob ära mahutada, kusjuures riideid on veel kuhjaga viia. Keldrisse sain riiulid paika ja ilusti suusa- ratta kola ritta. Päris ilus. Moosipotid ja rattad on veel tuua. Kui veel saaks suusad seina peale ja ratastele rattahoidjad...Teine keldriboks on ratsaspordi ja matkaasjade jaoks. Sinna riiuleid ei jätkunud ja kõik kastid on põrandal.
11.aprill. Esmaspäeval- teispäeval olin õhtul trennis, ning täna otsustasin ruuteri-digiboxide-wii-laadijate juhtmeid markeerima hakata. Kaugelt vaadates oli päris õudne- kust kuhu miski juhe läheb. Maha istudes ja asju lähemalt vaadates, oli asi üsna loogiline. Igaks juhuks panin tähised peale, juhuks, kui paari päeva pärast kõik lahti tõmban- ei oleks üllatusi.
12-13. aprill. Neljapäeva õhtul viisime telekad. Suure teleka jaoks oli riiulis ideaalne koht. Tüdrukud ühendasid kohe wii juhtmed taha ja hakkasid mängima. Reedel tuli elioni tehnik ja kukkus pusima. Ma jõudsin vahepeal töölt koju ja veel ruilaski ära käia, tema ikka seal, kuid seitsme paiku sai pildi ette ja internet pääses valla. Selleks hetkeks olin ma täiesti läbi. Ma olin kõigest nii tüdinenud ja siis tuli meelde, et ma pole õieti terve päeva söönudki, peale kohvi ja kommikeste. Vahetult enne sulgemist jõudin maximasse, kuid selleks hetkeks ei saanud ma üldse enam aru, mida osta. Ühel hetkel oli korv täis, koju tulles ei leidnud ikkagi midagi hamba alla...
14. aprill. Ärkasin õhupuuduse tõttu, pea nii meeletult valutas, akna taga oli ilm hall ja tuuline. Tahtsin lennata vahemere äärde ja lamada rannal ning haarasin arvuti järele... aga ei olnud mul ei arvutit ega internetti. Helena läks võistlustele ja mina hakkasin järjekordselt edasi-tagasi sõeluma. Isa ja vend aitasid voodeid ning väikseid kappe-laudu tassida. Õhtuks olemegi siin- igaühel oma tuba, oma privaatruum, uus algus. Ma ei tea, mis edasi saab ja kas saan hakkama!
21. aprill. Lõppsõna. 99% olen ennast sisse seadnud. Tühjad purgid ja pesumasin on veel tuua. Ahjaa ja kuivatuskapp ka. Krista seda ei tahtnud ja minu jaoks on see ülioluline asi, kuigi ma ei tea kuhu seda panna, aga prügimäele igaljuhul mitte... Eelmine pühapäev tundsin natuke sellist hinge kriipivat tunnet. Nii hea oleks olnud õhtuti lihtsalt istuda aias, kuid teisest küljest, kaua sa seal ikka istud üksinda. Ega igaõhtu jõua tuttavaid ka kutsuda jutustama. Ja esimene töönädal pani asja paika:
kui jõuad ikka 6-7-8 koju, siis on hea kui hooldamist vajav pind on väike ja piiritletud. See nädal oli veel eriti ekstreemne- esmaspäev rabasin ühte pakkumist teha ja riia asju trükkida- koju läbi ruila 8 paiku; teisipäev riias; kolmapäev eelleping ja koosolek -koju 8 läbi; neljapäev- ülemus sõitis puhkusele ja suutis oma sahmerdamisega elu põrguks teha. Jumal tänatud, et ma kontoris polnud, kuigi telefoni ja emailide kaudu suutis ta mu meeleheiteni viia. Õhtul- voila jõudsin ühe sörgi ringi teha sauel; reedel- Krista Koores ja juuksur- koju seitsme paiku. Reede õhtu möödus ebatüüpiliselt koristades ja pesupestes (käsitsi!). Roostevabapindadega köök on küll super ilus, kuid näpujälgi tuleb igapäev pindadelt poleerida. Kusjuures selleks, et kõik need klaaspinnad- metallpinnad, põrandad ja rulood lõplikkult puhtaks saada. läheb ikka päris pikka aeg. Nii, et kui seda nädalat vaadata, siis polekski aega rehitsemiseks- muru niitmiseks, õunapuude lõikamiseks, lillepeenarde jms. jaoks. Kuigi kõrvitsamaad, vaarikapõõsaid ja astelpajusid tahaks kasvatada küll, kuskil...
6. aprill. Täna värvis Helena oma seina ära. Mina tegin köögi korda. Kõik potid-pannid-nõud said paika. Süüa pole ainult midagi. Laud ja toolid on ka puudu. Sel kuul ei majanda ära, aga järgmisel kuul peab vist ühe ikea reisi tegema. Minu tuba ja kapp on kõige väiksemad. Tõsine kombineerimine on kogu garderoob ära mahutada, kusjuures riideid on veel kuhjaga viia. Keldrisse sain riiulid paika ja ilusti suusa- ratta kola ritta. Päris ilus. Moosipotid ja rattad on veel tuua. Kui veel saaks suusad seina peale ja ratastele rattahoidjad...Teine keldriboks on ratsaspordi ja matkaasjade jaoks. Sinna riiuleid ei jätkunud ja kõik kastid on põrandal.
7. aprill. Olen jõudnud sinnamaani,et polegi justkui rohkem midagi teha. Majasse on jäänud igapäevased asjad ja kõik muu on korteris paigas. Rataste viimine lükkus mahasadanud 10 cm lumevaiba tõttu ka edasi. Jalgu märjaks teha küll ei tahtnud. Õhtu poole viisin mõned kastid moose-kompotte. Ühesõnaga suur osa päevast tegelesin tööasjadega: jõudsin ettevalmistada esmaspäevaks 10 emaili kirja, saatsin dokumendid lätti ja avastasin ühe vea exceli tabelist ning parandasin seda. Kolimise osas leppisime isekeskis kokku, et lõplikult läheme siis, kui elioni vana meie ekodu ümberlülitab, ehk siis selle nädala jooksul. Koostasin ka oma unistuste aasta (spordi)plaani. See on tõesti unistus, sest selleks, et seda täita peaks keegi tagant utsitama.
8. aprill. Päev algab kohvi ja tööasjadega. Tegin endale enam-vähem selgeks muudatuste tabeli ja lugesin lennuvälja doki läbi. Mõni mees teeb veel tööd täna. Meilid muutkui potsatavad postkasti. Kuna ilm on jätkuvalt talvine, siis homseks trenniks tuleb midagi välja mõelda märgade jalgade vastu. Täna otsustasin rattad ära viia. Leidsin kuuri alt konksu külge kinnitatava rattaraami ja saigi viidud. See pidev kahe koha vahel tõmblemine hakkab juba ära tüütama. Saaks juba selle jamaga lõpuni....11.aprill. Esmaspäeval- teispäeval olin õhtul trennis, ning täna otsustasin ruuteri-digiboxide-wii-laadijate juhtmeid markeerima hakata. Kaugelt vaadates oli päris õudne- kust kuhu miski juhe läheb. Maha istudes ja asju lähemalt vaadates, oli asi üsna loogiline. Igaks juhuks panin tähised peale, juhuks, kui paari päeva pärast kõik lahti tõmban- ei oleks üllatusi.
12-13. aprill. Neljapäeva õhtul viisime telekad. Suure teleka jaoks oli riiulis ideaalne koht. Tüdrukud ühendasid kohe wii juhtmed taha ja hakkasid mängima. Reedel tuli elioni tehnik ja kukkus pusima. Ma jõudsin vahepeal töölt koju ja veel ruilaski ära käia, tema ikka seal, kuid seitsme paiku sai pildi ette ja internet pääses valla. Selleks hetkeks olin ma täiesti läbi. Ma olin kõigest nii tüdinenud ja siis tuli meelde, et ma pole õieti terve päeva söönudki, peale kohvi ja kommikeste. Vahetult enne sulgemist jõudin maximasse, kuid selleks hetkeks ei saanud ma üldse enam aru, mida osta. Ühel hetkel oli korv täis, koju tulles ei leidnud ikkagi midagi hamba alla...
14. aprill. Ärkasin õhupuuduse tõttu, pea nii meeletult valutas, akna taga oli ilm hall ja tuuline. Tahtsin lennata vahemere äärde ja lamada rannal ning haarasin arvuti järele... aga ei olnud mul ei arvutit ega internetti. Helena läks võistlustele ja mina hakkasin järjekordselt edasi-tagasi sõeluma. Isa ja vend aitasid voodeid ning väikseid kappe-laudu tassida. Õhtuks olemegi siin- igaühel oma tuba, oma privaatruum, uus algus. Ma ei tea, mis edasi saab ja kas saan hakkama!
21. aprill. Lõppsõna. 99% olen ennast sisse seadnud. Tühjad purgid ja pesumasin on veel tuua. Ahjaa ja kuivatuskapp ka. Krista seda ei tahtnud ja minu jaoks on see ülioluline asi, kuigi ma ei tea kuhu seda panna, aga prügimäele igaljuhul mitte... Eelmine pühapäev tundsin natuke sellist hinge kriipivat tunnet. Nii hea oleks olnud õhtuti lihtsalt istuda aias, kuid teisest küljest, kaua sa seal ikka istud üksinda. Ega igaõhtu jõua tuttavaid ka kutsuda jutustama. Ja esimene töönädal pani asja paika:
kui jõuad ikka 6-7-8 koju, siis on hea kui hooldamist vajav pind on väike ja piiritletud. See nädal oli veel eriti ekstreemne- esmaspäev rabasin ühte pakkumist teha ja riia asju trükkida- koju läbi ruila 8 paiku; teisipäev riias; kolmapäev eelleping ja koosolek -koju 8 läbi; neljapäev- ülemus sõitis puhkusele ja suutis oma sahmerdamisega elu põrguks teha. Jumal tänatud, et ma kontoris polnud, kuigi telefoni ja emailide kaudu suutis ta mu meeleheiteni viia. Õhtul- voila jõudsin ühe sörgi ringi teha sauel; reedel- Krista Koores ja juuksur- koju seitsme paiku. Reede õhtu möödus ebatüüpiliselt koristades ja pesupestes (käsitsi!). Roostevabapindadega köök on küll super ilus, kuid näpujälgi tuleb igapäev pindadelt poleerida. Kusjuures selleks, et kõik need klaaspinnad- metallpinnad, põrandad ja rulood lõplikkult puhtaks saada. läheb ikka päris pikka aeg. Nii, et kui seda nädalat vaadata, siis polekski aega rehitsemiseks- muru niitmiseks, õunapuude lõikamiseks, lillepeenarde jms. jaoks. Kuigi kõrvitsamaad, vaarikapõõsaid ja astelpajusid tahaks kasvatada küll, kuskil...
