oli eile- soe ja päikesepaisteline. Plaanikohaselt oli rabajooksupäev. Otsustasin nautida sporti kui ajaveetmist ja otsustasin ilusa ilma korral sõita starti rattaga. Üllatuseks oli sinna vaid suure kaarega minnes 10 km. Tuul oli vastu, nii et sai punnitades pulsi üles ja jalad soojaks, kuigi ega rattalihas pole ju jooksulihas. Jooksmine on minule alati vastukarva olnud, kuid liigutama peab-ükskõik kuidas. Start antud, otsustasin mitte üle pingutada ja võtta asja rahulikult. Harku ringi kõige vastikuma sirge peal läks raskeks- otsustasin joosta sinna lõppu ja siis käija natuke. Metsavahele pöörates oli möödunud ca 30 min ja üllataval kombel läks kergemaks, nii et jooksin edasi. Samm läks kuidagi märkamatult pikemaks ja rütmilisemaks, mulle tundus, et isegi aeglasemaks. Pulss langes isegi alla 150. Tekkis tunne, et võiks isegi pingutada ja lõpu poole omastarust lisasin kiirust. Aeg tuli vist midagi 46 min kanti. Pole just kiiremaid aegu, aga mina, kes jooksnud paar korda ning pole korralikke jooksutossusidki- olen rahul. Lõpetasin nii, et higi jooksis. Jäin rohkem rahule, kui loota oskasin. Tõmbasin jalga taas oma rattapüksid ja kuiva särgi ja hakkasin tagasi sõtkuma. Tuul oli tagant ja ilm oli veelgi soojemaks läinud. Lihased olid soojad ja tekkis selline hasart kohati kiirendusi teha. Kuigi väsimus oli üsnagi peal- Pole ju pikemaid sportimisi teinudki viimasel ajal kui tund- poolteist. Nädalalõpune rattasõit saab igaljuhul raske olema- 40 km on ca kolm ja pooltundi mulle. Ehk keegi korjab mu peale ja kannatab mu venimise ära, kui viimaseks jään. Ratas hakkas kriuksuma ka - peab vist hoolduse peale raha kulutama, või kannataks ära...
Üle pika aja käisin orienteerumas täna, peale tööd- kodumetsas-järvel :) Mõtlesin, et mis see siis on- iizi. Kuus punkti kõigest- kuid esimesega tegin juba vea, võtsin vale punkti, pärast küll tegin vigade paranduse, ning viimasega olin juba omadega sassis- Tuulasin selle alajaama ümbruses nagu kaablivaras! Lõpuks andsin alla ja teised näitasid ette. Deem -oli teine hoopis teispool terviserada künka varjus. Vähemalt ajud liikusid veel ja kokkukorjatud tähtedest moodustasin kõige kiiremini eesti ansambli nime "Kaseke". Preemiaks batoon kaseke :). Tegelikult oli päris kosutav üle pika aja kaarti lugeda, jooksmisel on nagu mingi mõte. Järgmine nädal jälle, kui ellu jään - rattasõidust :-(
Uskumatu, lugesin just, et matkasõit on 46 km!!!!!!!!!!!!!
