La Transjurassienne. Vol 1: Enne...

Viimasel ajal olen ma totaalselt ajahädas. Hakkan tasapisi peale, et jäädvustada üle pika aja minu järjekordne WL maraton. Seega, kõigepealt enne sõitu.

Mijoux- koduküla

Kõik need eelnevad aastad olid nii kurnavad, et tegelikult ei mõelnud ma enam jätkata. Kõik oma varasemad numbrimärgid ja medalid olin ära visanud. Kuskil sahtlipõhja oli imekombel jäänud  WL pass. Trennis käisin selleks, sest mulle lihtsalt meeldis. Aasta tagasi märtsis kutsuti Marciale. Keeldusin. Suvel olin lihtsalt liikuva eluviisiga- jooksin, sõitsin ratast, rullisin. Eriti ei tekkinudki tahtmist võistelda. Sügisel algasid põhitreeningud - imikas ja ventti - taas pihta. Võrreldes eelmise aastaga, nautisin ma neid ja naljalt ei puudunud. Üllatuslikult avastasin, et kehakaal oli sügiseks vähenenud pea 10 kilo võrra, kusjuures ma ei teinud selleks midagi. Sõin täpselt sama ebaregulaarselt ja täiesti juhuslikku, kättesaadavat toitu kui ennegi. Pigem magusaid asju isegi rohkem... Septembris pandi paika järjekordseid plaane talvehooajaks- vabatehnika ja klassikamaraton. Mõtlesin proovida, et ehk tekib taas hasart ja otsustasin klassika kasuks, see tähendas siis Prantsusmaa 57 kilomeetrit klassikat ja teisel päeval 25 vabatehnikat veebruari alguses. Kõige suurem takistuskivi minu jaoks oli veebruari algus. Juba aastaid (peale mandlite eemaldamist) olen jaanuari lõpus- veebruari alguses, kokku nii kolm nädalat, põdenud hingamisteede haigusi ja neelanud antibiootikume. Pead murdev küsimus: Kuidas püsida terve? Kohe septembri algusest alustasin vitamiinide ja toidulisandite võtmist- igal hommikul kolm: C-, D ja luteiin! Transjura on üks väheseid maratone, kus 

nõutakse ka arstitõendit, mille järgi läksin siis novembri keskel, lootes, et see on vaid perearsti juures "ärakäimise vaev". Siinkohal tuleb nüüd juba vanusele kohane meditsiiniline hädaldamine.


Mijoux - Mont Jura

Morez- tamm La Bienne kanalil

Perearsti visiidist stress alles algas. Otse loomulikult diagnoositi mul järjekordselt kõrge vererõhk, lisaks näitas EKG rütmihäireid ja saadeti vereanalüüsile. Arsti õde lõhkus mul veeni nii ära, et mu käevars oli lilla pea kuu. Analüüsi tulemus lisas mulle veel madala hemoglobiinitaseme näidu ka eelolevasse listi. Selle kohta öeldi mulle parastavalt, et mis suusataja ma olen sellise näiduga ja et tõelistel suusatajatel on näit pidevalt nii kõrge, et tekitab probleeme!! Kibelesin ütelda, et ma ei kavatse oma verd küll solkima hakata.

Aga kõik eelnev ei takistanud tõendi välja kirjutamist ja kinnitamast, et "olen terve ja võin osaleda"! Uskumatu meditsiin!  Endal tekkis paanika ja palusin alandlikult kardioloogi juurde saatekirja ning hommikusöögi menüüsse lisandus veel rauapreparaat! Kardioloogi juurde sain üsna ruttu ja sealne test koormusega näitas tulemusi ülivõrdes- nii vererõhu kui ka südame töö osas. Hetkeks oli paanika maas. Kuni saabus rutiinne töötervishoiuarsti kontroll. Ma ei tahtnud nendest arstidest midagi kuulda. Kogu trall uuesti: EKG ja analüüsid. Järjekordselt, rahulolekus olid rütmihäired. See arst tuli välja teooriaga "et ma olen nii treenitud, et rahulolekus on südame töö nii ökonoomne ja seetõttu jätab lööke vahele". No nii lolli juttu pole ma veel kuulnud... Hemoglobiiniga oli veelgi lõbusam- nüüd oli näit langenud allapoole alumist piiri, kuigi ma olin pea kaks kuud täiendavalt rauda närinud!!  Seejärel saatis ta minu andmed perearstile ja käskis otsemaid midagi ette võtta! Minul oli pea paks ja närvid läbi ning aega ka ei olnud, et mööda arste- laboreid joosta ...

Mijoux- tagahoov

Teine stressiallikas oli terve püsimine. Kohe aasta algusest keskendusin rohkem puhkamisele. Raskeid jõutreeninguid ei teinud, kuid töölkäimisest ma loobuda ei saanud. Istusin enamus aega oma laua taga ja väga ei suhelnud, kuna enamus köhisid- tatistasid. Õhtuti võtsin pitsikese jäggrit - pikapeale tekkis alkohooliku tunne. Viimased nädalad enne sõitu kandsin salli kaelas 24 tundi järjest.

Kogu see jama oli kohutavalt kurnav ja mulle tundus, et ainuüksi see pidev hoidmine  teeb mu juba haigeks. Aga nädal varem said suusad maad mööda teele saadetud ja reis algas. Sellest, aga järgneval vabal hetkel!