Taas pean tõdema seda, et inimesed teevad meeletusi. Seekord siis öine etapp Viljandimaal, algusega Kärstnast. Start 22:30, teadmata mis ootab ees. Ei osanud nagu midagi ette arvata, tõmbasime paralleele esimese etapiga ja arvasime, et oleme lõdvalt varahommikuks metsast väljas ja kodus, aga… Klooga võistlus oli mudilastele! Distantsi pikkused olid mitmeid kordi suuremad, juba ratast oli 75 km?! Kõige rohkem kardetud ujumine oli seekord ülišeff! Ei mingit surmahirmu, kui hüppad pimedasse järve nägemata teist kallastki! Mõnus soe vesi. Pärast oli megavärske olla. Pärast kuivad riided selga. Super!
Jalgsi etapi punktid tuli otsida reljeefi järgi ja kõigele lisaks oli kaart valgete laikudega ning PEEGELPILDIS!! Mis petekaid küll korraldajat veel välja ei mõtle ja orienteerujad saavad sellest veel aru!? Minu jaoks oli see etapp täielik raketiteadus. Tõnu ja Kaupo on ikka super head orienteerujad. Mina käisin neil kogu selle jalgsi etapi ainult sabas, keel ripakil nagu koeral. Seega, peale piinarikast jalgsi etappi väljusime metsast hommikul 8 paiku, otsisime oma rattad üles ja tõdesime, et on algamas imeilus- soe päikesepaisteline päev, mis loomulikult viis mõtted maisematele asjadele. Tegime väikese meeskonna koosoleku, rehkendasime välja, et kui järelejäänud punktid jätame võtmata siis saadav ajatrahv on enam-vähem sama kui nende läbimiseks kuluv aeg. Otsus: Lõpetada! Väntasime oma kümmekond kilomeetrit finišipaika ja vormistasime oma lõppaja. Aeg 10:03 pluss ajatrahvid (selguvad hiljem). Kokkuvõttes, võistluselamus oli hea, põnev ja teistmoodi. Järgmiseks korraks treenime end veel ja veelgi vastupidavamaks ning läbime kogu raja, ükskõik mis ajaga!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar