Olles järginud kaks nädalat ettekirjutatud treeningplaani, otsustasin omas tempos edasi minna, sest töö vajas tegemist, lapsed kasvatamist ja majapidamine kontrolli all hoidmist. Lisaks, eelmisel nädalavahetusel murdis isa kukkudes jalaluu ja seetõttu on kõik tema kohustused ära vaja teha ning lisaks vajab ta ka veel transportimist. Siiski, mitu päeva hiljem, leidsin aja, et minna BodyPumpi. Ma praegu täiega fännan seda. Päeva pärast suusarajale naasedes, aga avastasin omal valusa reie sisekülje lihase ja valu teeb ta hullult just siis, kui vaja tõuget sooritada. Lootsin, et kui kergelt trenni jätkata, et küll järgmine päev järgi annab. Ja nüüd midagi uut. Kolm päeva oli möödas ja valu püsis. Vahelduva eduga olin ma sunnitud jällegi metsas suuskadega sammumas. Eile, kui otsustasin Nõmmele oma etappi läbima minna, võtsin ühe valuvaigistava tableti. See mõjus täpselt niikaua, kuni olin jõudnud Nõmme ülemisele ringile (seega 2,5 km). See- eest astusin kõiki tõuse V- stiilis ja laskumisi A- stiilis täie naudinguga, kuna nendel hetkedel valu ei andnud tunda. Vahelduvtõuge oli täiega piin. Tuleb vist paar päeva suusapuhkust võtta, sest ega viimase nädalaga enam imet nagunii ei tee. Pärast 15 km tegin veel üldfüüsilist ja ladusin puid riita. Salli olin unustanud kaela panemata ja täna on mul kurgus kerge kipitus. Nii, et tänane vaba päev õigustatud.
Kusjuures täna sattusin vaatama ETV2 pealt Eest Telefilmi "Tiim" meie suusasportlastest ja nende ettevalmistusest. Mehed rassisid suvel imikat teha 2-3 tundi, mööda Suurt-Munamäge, keskmise pulsiga kuskil 160, ise tilkudes higist. Mul hakkas kohe piinilik, et ma üldse julgen unistada enda aja parandamisest. Terve suvi läks treenimata mööda ja ärkasin alles paar kuud enne, et võiksin Tartu Maratonile minna ning sellise koormuse ja mahuga treeningut pole ma veel ühtegi teinud. Nii, et hea kui ma kontrollaja sisse ära mahun...
Kuid sellele järgnenud Laskesuusatamise film, aastast 1981, oli küll äge. "Vanad" laskusid tollel ajal Lahti suusastaadionile sealt suushüppetornide kõrvalt mäest jalad harkis umbes nii nagu mina täna. Suuskade ninaosad oli mõnusalt rõngas, nagu jänesekõrvad ja sportlased olid kuidagi Kalevipoja mõõtu vägilased:), kelle kõhulihased olid ümara kõhukese taga peidus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar