Kui ma oleksin kivi, siis minusuguse peale sammal ei kasva:) Kuid vajaksin kivile omast hallust ja külmust...Ema jäi haigeks- kõrge palavik ja üsna tõsine bronhiit. Ema küsis ääriveeri, et kas ma olen suuteline. Peale esimest vesist visiiti, jäin ma kogu personalile meelde ja ega nad lootnudki mind rohkem näha. Ja suur oli nende üllatus, kui ma võtsin kohustused emalt üle ja nüüd siis juba energiliselt kepseldes, heatahtliku näoga käin kaks korda päevas isat söötmas, silmi puhastamas, limonaadi viimas:), juukseid kammimas, nina niisutamas, ruloosid allalaskmas ja jutukest vestmas! See ajalehe ettelugemise idee põrus täiega, kui ainukesed teemad olid eesti panga pettusest, vähkkasvajate levikust eesti elanikkonnas, negatiivsest iibest, õpetajate madalast palgast või hinnatõusust. Ühesõnaga, mittemidagi positiivset.
Kui ema virises personali peale, siis minul pole küll ühtegi paha sõna öelda. Kõik ravimid - tilgutid, ning hooldust vajavad asjad tehti õigeaegselt ja kui midagi palusid, siis tuldi koheselt vastu. Ju ma olen siis väikse kiiksuga avatud inimene, kipun suhtlema. Aga tundub, et olen lemmikuks saanud, minuga visatakse nalja ja tunnustatakse hoolivuse pärast. Eks ma harjun, kuigi tänahommikuse visiidi aja nägin kuidas must kott veeti kanderaamiga uksest välja ja isa kõrval voodis olev mees, kes eile veel rääkis, oli täna koomas, ning kui õhtusöögiks tagasi läksin oli voodi tühi... Tundub, et ongi parem mitte näha... Kuid eks tunda on seda masendust küll.
Arst ütles, et isa on üks sümpaatne mees. Loomulikult, ta on kogu oma elu olnud õpetaja ja ma ei mäleta ühtegi ajajärku eri põlvkondadel, kus ta oleks kaevanud, et tal oleks tunni ajal kord käest ära olnud. Tark ja tasakaalukas mees. Kui mina kurjustasin oma lastega, siis tema astus alati vahele ja ütles, et nii need asjad ei käi. Täna, olen mina see kes ma olen, tänu isale. Aga las see iseloomustuse hetk veel ootab!
Suusatamisest!? Mmh, polegi nagu midagi rääkida. Selles osas vajaksin natuke toetust ja initsatiivi. Ei jõua ise organiseerida. Eelmine nädal jõudsin selleni, et uut klassikakeppi oleks juba päris kiiresti vaja. Kui aga ekstreem keeldus mulle 100 rahast "ühesuuna" (oneway) kaubamärgi pulka müümast 50 eest (olenemata sellest, et neil oli 70% ale) ning at, kes oli nõus oma 100 rahast pulka müüma isegi odavamslt kui 50, aga mulle käepide ei sobinud, siis tekkis paanika. Kuidagi haigelt üles haibitud hinnad ja igas hinnaklassis ühe kaubamärgi üks toode!!!
